Papercopy - Tracer

Analüüsi koostas AppCompare

Kui oled kunagi proovinud telefoni ekraanil nähtavat pilti käsitsi paberile üle kanda, tead, kui kiiresti lähevad proportsioonid paigast. Papercopy - Tracer lahendab selle üsna nutikalt: telefon jääb pildi vaatamiseks alusele ning sina joonistad paberile, kasutades ekraanil olevat kujutist visuaalse juhisena. Minu hinnangul on see eelkõige praktiline abivahend algajale, lapsele või inimesele, kes tahab visandada kindla motiivi ilma seda nullist silma järgi konstrueerimata.

See ei ole päris digitaalne joonistusrakendus ega asenda klassikalist harjutamist. Selle väärtus tuleb hoopis sillast telefoni ja paberi vahel. Kunsti ja disaini kategooriasse kuuluv tasuta rakendus on lihtsa ideega, kuid õigesti kasutades võib see muuta esimese visandi tegemise palju vähem heidutavaks.

Enne alustamist: millist abi sa tegelikult vajad?

Enne allalaadimist tasub endalt küsida, kas soovid õppida joonistama, saada ühe konkreetse kujutise paberile või luua töö, mida hiljem digitaalselt muuta. Need on erinevad vajadused. Papercopy sobib kõige otsesemalt teise jaoks: ekraan aitab algkuju paika saada, aga pliiatsitöö ja kõik otsused jäävad sulle. Kui ootad, et rakendus puhastaks kontuurid või parandaks käe liikumist, pole see õige tööriist.

Minu jaoks on oluline ka see, et valmis töö sünnib kohe paberile. See võib olla eelis, kui teed käsitsi kaarti või tahad joonistuse kohe värvida, kuid puudus siis, kui soovid enne lõpptulemuse kinnitamist katsetada mitme variandiga. Telefon aitab vaadata, mitte ei salvesta ega redigeeri paberil tehtud samme sinu eest.

Kuidas Papercopy - Tracer päriselus töötab

Alustasin kõige lihtsamast olukorrast: valisin telefoni ekraanile pildi, asetasin paberi tasasele pinnale ja proovisin ekraanil nähtavaid kontuure paberile jälgida. Oluline on mõista, et rakendus ei projitseeri pilti paberile ega muuda telefoni kaamerat päris projektoriks. Sa vaatad ekraanil olevat kujutist ning joonistad selle järgi. Telefon peab seetõttu olema piisavalt kindlalt paigal, et pilt ei liiguks iga väikese puudutuse peale.

See tööviis sobib kõige paremini kontuuride, lihtsate objektide, tähtede ja selgete siluettide jaoks. Kui pildil on liiga palju väikseid detaile või keeruline valgus-varju, muutub protsess kiiresti segaseks. Ekraan näitab küll lähtepilti, kuid paberil peab lõpptulemus sündima sinu enda käe, pliiatsi ja otsuste abil.

Minu jaoks on rakenduse suurim tugevus see, et see vähendab alustamise hirmu. Tühjale paberile joonistades kulub sageli esimene aeg ainult sellele, et otsustada, kuhu kujutis paigutada ja kui suur see võiks olla. Siin saad enne paberile vajutamist mõelda, milline motiiv sobib, ning seejärel keskenduda joonele. Rakendus ei tee pilti sinu eest, vaid annab käele kindlama lähtekoha.

Tasub enne valimist lugeda

---

Xiaomi ilmarakendus aitab päeva planeerida, kuid kogukonda ei loo

PLAYit leiab telefonist peaaegu iga video, kuid mugavusel on hind

TikTok Lite viib lühivideod väiksema andmekuluga kaugemale

Prime Video võit sõltub sellest, mida vaataja telefonis leiab

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

---

Igapäevane kasutus võib olla näiteks lapse kooliprojekti ettevalmistamine. Oletame, et laps tahab joonistada looma, kuid ei oska veel keha proportsioone paika saada. Telefoni abil saab ta jälgida suuremaid vorme, seejärel lisada värvid, mustrid ja tausta ise. Nii jääb alles isetegemise tunne, kuid esimene samm ei ole enam nii järsk.

Milliste piltidega saab parima tulemuse

Kõige paremini töötavad pildid, mille põhielement on selgelt eristatav. Hea lähtekujundus võib olla lihtne ikoon, ühe objekti foto, koomiksilik tegelane või tugeva kontuuriga ese. Enne alustamist tasub pilt visuaalselt lihtsamaks mõelda: ära püüa korraga jälgida iga varju, juuksekarva või väikest tekstuuri. Esmalt kanna üle suur vorm, seejärel lisa ainult need detailid, mis päriselt aitavad kujutist ära tunda.

Üks kasulik võte on teha esimene versioon väga kergelt. Ma kasutaksin kõva või hästi teritatud pliiatsit, sest nii saab ebakindlad jooned hiljem kustutada ilma paberit liigselt kulutamata. Kui kontuur on paigas, võib selle üle teha tumedama pliiatsi või tindiga. Rakendus ise ei muuda sinu joonistusoskust, kuid selline kahe-etapiline töövoog teeb jälgimise palju kontrollitavamaks.

Samuti tasub enne joonistamist otsustada, kas soovid täpset koopiat või ainult inspiratsiooni. Täpse kopeerimise puhul jälgid ekraanil olevat kujutist võimalikult ustavalt. Inspiratsiooni kasutades vaatad ekraani vaid lähtepunktina ning kohandad poosi, mustrit või detaile oma maitse järgi. Teine lähenemine annab tavaliselt isikupärasema tulemuse ja aitab vältida tunnet, et oled lihtsalt pilti maha kopeerinud.

Paigutus, valgus ja telefoni hoidmine

Praktiliselt kõige olulisem ei ole isegi joonistamisoskus, vaid stabiilne töökoht. Kui telefon on laual ja paber selle ees, peab ekraan jääma nähtavaks sellise nurga alt, mis ei sunni sind pidevalt pead või kätt ebamugavalt hoidma. Väike telefoni liikumine võib muuta suhteid paberil ja ekraanil, eriti kui jälgid pikemat sirget või sümmeetrilist kujundit.

Ma soovitaksin enne päris töö alustamist teha väikese proovimärgi mõnele odavamale paberile. Nii saad aru, kui suur kujutis paberil tundub ja kas käsi hakkab ekraani vaadet varjama. Heledas ruumis on ekraan paremini jälgitav, kuid tugev otsevalgus võib tekitada peegeldusi. Hämaras on ekraani lihtsam näha, kuid paberile langev valgus peab siiski olema piisav, et pliiatsijooned eristuksid.

Kui paber kipub liikuma, aitab lihtne maalriteip või paar väikest raskust. See ei ole rakenduse erifunktsioon, vaid töövõtte küsimus, kuid just sellised detailid otsustavad, kas kasutamine tundub sujuv või tüütu. Samuti ei tasu telefoni ekraanile tugevalt toetuda. Jälgimise ajal on parem hoida kätt paberil ja liikuda rahulikult, selle asemel et proovida ekraani kaudu täpsust jõuga saavutada.

Mis teeb selle algajale kasulikuks

Algaja jaoks on Papercopy - Tracer väärtuslik eelkõige kompositsiooni õppimisel. Kui kasutad sama tüüpi kujutisi korduvalt, hakkad märkama, kuidas objekt paberile paigutub, millised osad moodustavad põhikuju ja millised detailid võivad jääda välja. See ei asenda anatoomia, perspektiivi ega varjutamise õppimist, kuid võib aidata silmal ja käel koostööd harjutada.

Vanematele võib meeldida see, et rakendus pakub lapsele konkreetset tegevust ilma keerulise liideseta. Laps saab valida motiivi, jälgida põhikontuuri ja seejärel oma töö vabamalt lõpuni teha. Samas ei soovitaks ma seda kasutada ainsa joonistamisviisina. Kui iga pilt algab jälgimisest, võib laps harjuda sõltuma valmis kontuurist ega harjuta piisavalt kujutlusest joonistamist.

Ka täiskasvanud, kes tahavad teha õnnitluskaarti, lihtsat seinakaunistust või väikest käsitööprojekti, võivad sellest abi saada. Sellises olukorras ei ole eesmärk saada kunstikooli tasemel joonistajaks, vaid jõuda puhta ja äratuntava tulemuseni. Rakendus sobib sellesse töövoogu paremini kui tavaline joonistusrakendus, sest lõpptulemus sünnib kohe päris paberil.

Väikesed töövoootsused, mis säästavad aega

Kui teed kujundust näiteks õnnitluskaardile, arvesta enne jälgimist ka paberi lõpliku kasutusega. Mõtle, kuhu jääb tekst ja kas pilt peaks asuma keskel või ühes nurgas. Nii väldid olukorda, kus saad kena kontuuri, kuid hiljem pole sellele vajalikku ruumi. See on eriti kasulik kirjaga tööde puhul: kujutise ja teksti eraldi planeerimine on lihtsam kui püüda mõlemat ekraani järgi korraga üle kanda.

Teine praktiline võte on jagada keerulisem motiiv osadeks. Alusta suurest väliskontuurist, peatu ja vaata, kas paberil olev üldkuju tundub tasakaalus. Alles siis lisa sisemised jooned. Kui alustad kohe väikestest detailidest, kulub aega osadele, mis võivad hiljem vale suuruse või paigutuse tõttu kustutamist vajada. See tööjärjekord ei tee jälgimist automaatselt täpseks, kuid aitab märgata viga enne, kui kogu leht on täis.

Samuti on mõistlik hoida pildi valik tagasihoidlik, kui eesmärk on kiire ühine tegevus lapsega. Üks selge loom või ese annab rohkem võimalust värvimiseks ja oma detailide lisamiseks kui tihe pilt, kus iga pind nõuab eraldi tähelepanu. Nii jääb telefon abivahendiks, mitte kogu tegevuse keskpunktiks.

Piirangud, mida enne kasutamist arvestada

Kõige suurem puudus on see, et telefoniekraan ja paber ei asu samas tasapinnas. Sa vaatad üht pinda, kuid joonistad teisele, mistõttu võib nurk muutuda ja täpsus kannatada. Mida pikem on joonistusprotsess, seda tõenäolisemalt liigub telefon või paber veidi. Väikese visandi puhul pole see suur probleem, kuid suurema ja detailsema töö korral muutub ebamugavus märgatavaks.

Teine piirang on ekraani suurus. Telefoni kaudu on lihtne jälgida üldist kuju, kuid keerulisem hinnata peeneid detaile või võrrelda pildi eri osi korraga. Kui sinu eesmärk on teha väga täpne tehniline joonis, arhitektuurne visand või mitme kihiga illustratsioon, on parem kasutada suuremat ekraani, ruudustikku, valguslauda või klassikalisi mõõtmisvõtteid.

Samuti peab kasutaja ise lahendama valguse ja varjamise probleemi. Käsi võib katta osa ekraanist ning pliiatsi liikumine ei ole alati sama sujuv kui digitaalsel lõuendil. See ongi koht, kus tavapärane joonistusrakendus on mugavam: seal saad suumida, tagasi võtta, kihte kasutada ja vigu parandada ilma paberit kustutamata. Papercopy - Tracer võidab füüsilise tulemuse poolest, kuid kaotab digitaalse redigeerimise paindlikkuses.

Veel üks oluline nüanss on pildi keerukus. Kui valid foto, millel on ebaühtlane taust ja palju kattuvaid objekte, ei pruugi olla selge, mida täpselt jälgida. Mina alustaksin ühe põhiobjektiga ning jätaksin tausta esimesel katsel välja. Hiljem saab tausta lisada vabakäeliselt, sest selle täpne kopeerimine ei anna sageli sama palju kasu kui põhivormi õigesti paika saamine.

Millal valida mõni teine joonistamisviis

Kui sul on vaja sama kujundit korduvalt ja võimalikult ühtlaselt edasi anda, on šabloon või valguslaud sageli mõistlikum. Füüsiline mall ei nõua iga kord telefoni ja paberi uut paika seadmist, samas kui ekraanilt jälgimine on paindlikum eri piltide vahetamisel. Valik sõltub seega sellest, kas väärtustad rohkem motiivide vaheldumist või korduvat täpsust.

Vabakäeline joonistamine sobib paremini siis, kui harjutad vormi mälu järgi või tahad, et tulemus oleks algusest peale sinu enda tõlgendus. See võib olla aeglasem ja alguses ebatäpsem, ent arendab oskusi, mida jälgimine üksi ei treeni. Mina kasutaksin rakendust pigem ajutise toena: jälgiksin motiivi, paneksin telefoni kõrvale ja prooviksin seejärel sama kuju uuesti peast teha.

Digitaalne joonistusrakendus on omakorda parem katsetamiseks, mille käigus tahad kiiresti muuta suurust, värve või paigutust. Seal on mugavam proovida mitut varianti enne lõpliku töö valimist. Kui lõpptulemus peab aga olema käsitsi tehtud paberil, lisab digitaalne töövoog vahepealse sammu, mida Papercopy väldib.

Kellele see sobib ja kellele mitte

See rakendus on hea valik inimesele, kes tahab kiiresti alustada, kuid tunneb end tühja paberilehe ees ebakindlalt. See sobib ka lastele, harrastajatele, käsitöötegijatele ja neile, kes vajavad lihtsa motiivi paberile kandmiseks visuaalset tuge. Kui sinu projekt on kaart, silt, dekoratiivne kiri või lihtne illustratsioon, võib see olla mugavam kui pikalt proportsioonide harjutamine.

Ma soovitaksin seda ka inimesele, kes tahab õppida järk-järgult. Alusta jälgimisest, seejärel proovi sama motiivi uuesti ilma abita ja lõpuks muuda kujutist oma ideede järgi. Selline järjestikune kasutus teeb rakendusest õppimise tööriista, mitte ainult kopeerimise abivahendi. Just see on minu arvates kõige mõistlikum viis selle potentsiaali kasutada.

Vahele võiksid selle jätta need, kes otsivad täielikku digitaalset kunstistuudiot. Kui vajad kihte, pintslite täpset juhtimist, värvide professionaalset korrigeerimist või kiiret vigade tagasivõtmist, on tahvelarvuti joonistusrakendus selgelt parem. Samuti ei ole see ideaalne valik väga suurte tööde jaoks, sest telefoni ekraani vaateväli ja füüsiline paigutus hakkavad piirama.

Teine sobivam alternatiiv on tavaline šabloon või valguslaud, kui soovid korrata sama kujundit mitu korda ühesuguse täpsusega. Papercopy - Tracer on paindlikum, sest saad lähtepildiks kasutada eri motiive, kuid iga uus töö nõuab telefoni, paberi ja käe uuesti paika sättimist. Kui korduvus on tähtsam kui mitmekülgsus, võib lihtsam füüsiline töövahend olla tõhusam.

Hind, tehniline sobivus ja kasutuselevõtt

Rakendus on tasuta, mis teeb proovimise lihtsaks. Mõned rakendusesisesed ostud jäävad vahemikku 1,69 eurot kuni 54,99 eurot, kui arveldamine toimub Play kaudu. Enne ostu tasub mõelda, kas kasutad seda üksikuks projektiks või kavatsed sellest teha regulaarse joonistamisvahendi. Ühekordse katsetuse puhul ei ole mõistlik kohe tasulisi võimalusi eeldada; esmalt vaata, kas telefoni ja paberi lahendus sobib sinu tööstiiliga.

Arendaja on Durica Micunovic ning rakendus on saadaval Androidile alates versioonist 6.0. See tähendab, et kasutamiseks ei ole vaja kõige uuemat telefoni, kuid tegelik mugavus sõltub ekraani suurusest, heledusest ja sellest, kui hästi seade laual püsib. Rakendus on välja antud 1. aprillil 2017 ning praegune versioon on 3.1.19, nii et tegemist ei ole täiesti uue ideega, vaid juba mõnda aega kasutatud lahendusega.

Huvi selle vastu on olnud suur: rakendusel on üle miljoni installi, keskmine hinnang on 4,5 ning hinnanguid on umbes 7200. Arvustusi on ligikaudu 3100. Need numbrid ei tõesta, et see sobib kõigile, kuid annavad mulle kindluse, et tegemist ei ole juhusliku ühepäevase katsetusega. PEGI 3 märgis kinnitab samuti, et sisu sobib väga noorele kasutajale, kuigi väiksemad lapsed vajavad telefoni ja joonistusvahendite kasutamisel ikka täiskasvanu juhendamist.

Esimest korda kasutades planeeriksin paar minutit ainult seadistamiseks. Vali lihtne pilt, paiguta paber nii, et käsi mahuks vabalt liikuma, kinnita mõlemad pinnad ja kontrolli väikese proovijoonisega, kas vaatenurk jääb mugav. Kui alustad kohe keerulise portree või detailse maastikuga, võib ebaõnnestumine tulla töökorraldusest, mitte rakenduse tegelikust väärtusest.

Minu lõplik hinnang

Papercopy - Tracer on hea näide rakendusest, mille idee on lihtne, kuid kasutegur sõltub väga palju töövõttest. See ei anna sulle automaatselt head joonistust, ei asenda digitaalset lõuendit ega muuda keerulist fotot ühe puudutusega paberikunstiks. Küll aga aitab see võtta esimese sammu, paigutada põhivormi kindlamalt ja muuta lihtsa motiivi käsitsi joonistamise kättesaadavamaks.

Mina soovitaksin seda eelkõige algajale, lapsevanemale, õpetajale või harrastajale, kellel on konkreetne paberil tehtav projekt. Kõige parema tulemuse saad siis, kui kasutad rakendust juhisena, mitte autopiloodina: jälgi põhikontuuri, lisa detailid ise ja proovi sama motiivi hiljem ilma abita. Nii kasvab rakenduse praktiline väärtus iga korraga.

Kui tahad professionaalset digitaalset joonistamist või väga täpset suurtööd, vali pigem tahvelarvuti rakendus, valguslaud või traditsioonilised mõõtmisvahendid. Kui aga sinu küsimus on lihtsalt „kuidas saada telefonis nähtav lihtne pilt paberile?”, siis pakub see tasuta lähtekoht üsna mõistlikku vastust. Minu meelest väärib see proovimist just oma konkreetse ja ausalt piiratud eesmärgi tõttu.